Uudised

Sisekaitseakadeemias kaitseb sel nädalal, 5.-7. juunini 2019 oma magistritööd 13 sisejulgeoleku magistriõppe lõpetajat.

„Sisekaitseakadeemia magistriõppes kaitstavad magistritööd on julgeoleku ja turvalisuse suunitlusega ning seetõttu aitavad need tulevikus kindlasti täiustada igapäeva tegevusi. Igas valdkonnas on teadmistel põhinev uurimine vajalik ning tänapäeva väljakutseid arvestades pole võimalik pikas perspektiivis olla edukas juht ilma magistrikraadi omamata,“ tõdeb Sisekaitseakadeemia sisejulgeolekuinstituudi juhataja Erkki Koort. „Samuti on teadmiste kihi kasvatamine valdkonnas oluline, et jõuda lahendusteni, mida seni pole väljakutsete maandamisel isegi kaalutud,“ lisab ta.

Tänavuste magistritööde hulgas oli palju tugevaid töid ning oluline on teadmistepõhine lähenemine. Toome aga siinkohal välja neli tugevamat. Rasmus Keskküla on oma magistritöös „Elutähtsa teenuse osutajaks mittekvalifitseeruvate kaugkütteteenusepakkujate valmisolek teenuse toimepidevuse tagamiseks“ kaardistanud kaugkütet pakkuvate ettevõtete tänase olukorra ning pakkunud lahendusi, kuidas tagada, et kõik inimesed oleks küttega paremini varustatud. „Täna on erisus kaugkütet pakkuvate ettevõtetele sõltuvalt nende klientide arvust. Suuremale pakkujatele on nõuded, kuid väiksematele pole. Ometigi on kõigi nende klientideks inimesed, kes jäävad samuti külma kätte,“ paotab veidi magistritöö kaasi instituudi juhataja Erkki Koort.

Kerli Onno magistritöö „Baltimaade kujutamine lääne veebimeedias Zapad-2017 kontekstis: õppetunnid strateegilise kommunikatsiooni seisukohalt“ on samuti äärmiselt tugev ning huvitav töö, mis uurib, kuidas Lääne-Euroopa riikide veebimeedias on käsitletud Balti riike ja Venemaa õppust. Autor vaatleb, kuidas Eesti, Läti ja Leedu on ise õppuste käigus reageerinud ning milliseid sõnumeid edastanud. Ühtlasi esitab Onno Balti riikide strateegilise kommunikatsiooni korraldamiseks üheksa ettepanekut.

Keio Usai magistritöö „Eesti abiturientide hoiakud ja kavatsused kaitseväeteenistuse suhtes ning nende kujunemist mõjutavad tegurid“ annab hea ülevaate, kuidas abituriendid suhtuvad kaitseväes teenimisse või kuidas mõjutab nende suhtumist isikute taust, sh näiteks ema haridus. Välja on toodud, kuidas on suhtumine ajas muutunud ning millistes piirkondades on suhtumine positiivsem. Töö autor otsibki vastust uurimisprobleemile, kuidas kujundada Eesti abiturientides positiivseid hoiakuid ja kavatsusi kaitseväeteenistuse ning enese osaluse suhtes.

Marek Matiiseni magistritöö „Mehitamata lennuvahenditega seotud siseturvalisuse alased ohud ja nende maandamine muutuvas keskkonnas“ kirjeldab droonidega seotud probleeme ning väljakutseid Eestis ning pakub lahendusi. Droonide lennutamine on suurenemas ning samuti esineb rikkumisi nii Eesti elanike kui ka turistide poolt. Kui Eesti elanikud rikuvad pigem lennukõrgusele esitatud nõudeid, siis turistid lennutavad rahvarohketes kohtades, kus lennutamine ohustab inimeste turvalisust. Samuti on oluline privaatsuse küsimus, sest enamasti kannavad mehitamata lennuvahendid ka salvestusseadmeid.

Kõik magistritööd leiab Sisekaitseakadeemia Digiriiulist, kaitsmiste kava aga akadeemia kodulehelt.

Sisekaitseakadeemia ootab sisejulgeoleku magistriõppesse kõiki, kes soovivad oma karjäärile anda lisatõuke või siseneda julgeoleku põnevasse maailma. See on Euroopas ainulaadne õppeprogramm, mille puhul on luubi alla võetud sisejulgeoleku valdkond tervikuna. Õppekava on sündinud eri osapoolte koostöös, kaasatud on tipp-praktikud ja teooriaõppejõud Eestist ja välismaalt. Lõpetades omandatakse rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalteaduste magistri kraadi sisejulgeoleku valdkonnas. Dokumentide vastuvõtt kestab kuni 27. juunini 2019.