Martin Hirvoja
„Korrakaitseseaduse loomise võlud ja valud“
Kas korrakaitseseadus tagab inimestele rahu ja turvalisuse?
Amet: Advokaadibüroo Lillo & Partnerid vandeadvokaat
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Martin osales Justiitsministeeriumis asekantslerina töötades korrakaitseseaduse väljatöötamisel.

Triin Roosve
„Politsei õigus sekkuda pädeva korrakaitseorganina“
Politsei sekkumine üld- või edasilükkamatu korrakaitseorganina – kas võluvits kõigile ja kõigeks?
Amet: Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Triin annab korrakaitseõiguse loenguid taseme- ja täiendusõppes, koostanud e-õppe materjale. On kirjutanud KKÕ-alaseid teadusartikleid, on korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.

Andra Laurand
„Korrakaitseametnik filmijana ja filmitavana“
Kas minu põhiõigus on filmida ja olla filmitud?
Amet: Tartu Ülikooli haldusõiguse külalislektor
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Andra on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna korrakaitseõiguse vastutav õppejõud. Töötanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunikuna.

Sander Põllumäe
„Korrakaitseseaduse hea praktika näited“
Kas korrakaitseseadus on soodustanud koostööd?
Amet: Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Sander töötas 2014. a Justiitsministeeriumis korrakaitseseaduse rakendamise eest vastutava nõunikuna, koostanud KorS § 55 lg 2 ja 3 (alkoholi tarbimine avalikes kohtades). Covid-pandeemia ajal töötas Terviseametis õigusvaldkonna juhina, viinud läbi korrakaitseõiguse koolitusi erinevatele ametkondadele, on korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.

Ruth Prigoda
„Valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse eristamise eripära“
Kas minu kodu on ikka minu kindlus?
Amet: Tallinna Halduskohtu kohtunik
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Ruth töötab halduskohtunikuna aastast 2016 ning seda tööd on korrakaitseõigusega kokkupuudet omamata võimatu teha. Annab lube eluruumi läbivaatuse tegemiseks ning jälgib, et inimeste õigused ei jääks sellistes olukordades kaitseta.

Chris Eljas
„Mõned tekkinud küsimused avaliku huvi kaalukuse hindamisel“
Kes kaalub ja kui palju kaalub avalik huvi?
Amet: Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži süüteomenetluse õppetooli vanemlektor
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Chris on töötanud Siseministeeriumis, kus tema
tööülesanneteks oli korrakaitseseadusega seotud õigusloome, ta on analüüsinud kohalike
omavalitsuste teostatavat riikliku järelevalvet, viinud läbi väärteomenetlus õiguse ja
korrakaitseõiguse rakendamise ühistunde, on korrakaitseseaduse kommenteeritud
väljaande üks autoritest.
Henry Timberg
„Avaliku koha olemus ja avalikus kohas käitumise nõuded“ Kui avalik on avalik koht?
Amet: Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Henry on tegelenud korrakaitseõigusega 10 aastat. On aidanud välja töötada erinevaid korrakaitseseaduse rakendusakte ning osalenud erinevate korrakaitseseaduse muudatuste koostamisel, sh viimase korrakaitseõiguse revisjoni väljatöötamiskavatsuse välja töötamisel.
Henry on korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.

Elari Kasemets
Amet: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Elari igapäeva töö politseis ja nüüd munitsipaalpolitseis on seotud korrakaitseõiguse rakendamisega.

Janar Jäätma
Amet: Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik, rotatsioon 01.02.2024 – 01.01.2025 Riigikohtus.
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Janar töötas korrakaitseseaduse eelnõu menetlemise ajal Riigikogus põhiseaduskomisjoni nõunikuna. Uurinud nii magistritöö kui ka doktoritöö raames korrakaitseõiguse erinevaid aspekte ning kirjutanud selles valdkonnas olulised teadusartiklid.

Roger Kumm
Amet: Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht
Kokkupuude korrakaitseõigusega: Roger on politseiametnikuna igapäevaselt korrakaitseõiguse rakendamisega palju kokku puutunud. Büroo juhina koordineerib erinevate infosüsteemide keskkondade arendamist, näiteks järelevalve meetmete protokollimise kui ka positsioneerimise valdkonda (inimese elu on ohus ja vaja on tuvastada elu päästmiseks tema asukoht). Juhib piirkonnapolitseinike teenuse arendamist.
