Uudised

Kogemus: Muljeid õppereisist Soome Politseikõrgkooli

õppurid koos

Politseiteenistuse kadett Martin Kreitsman kirjutab, kuidas ta osales ajavahemikul 14.-18. jaanuarini 2019 õppereisil Soome Politseikõrgkooli Tamperes, kus korraldati rahvusvaheline nädal, millest võtsid osa Soome, Saksa ja Eesti politseikoolide õppurid.

 

Esimesel päeval toimus tutvumine võõrustajate ja osalejatega teistest riikidest. Samuti tutvustati meile eelseisvat nädalat ja tegevusi. Pärast tutvustust oli ringkäik territooriumil. Soome politseikoolil on kaks lasketiiru, jõusaal, matisaal, raamatukogu, ujula, kaks autodroomi, taktikalinnak, õppehooned ja ühiselamud. Lisaks ka ruumid, kus õpilased saavad korraldada vabaaja üritusi ja pidusid. Taktikalinnak hõlmab endas tänavaid, valgusfoore, mitmeid maju, poode ja baare, et olustik oleks võimalikult reaalne. Sündmuse lahendamine algab juba linnakusse patrullautoga sõitmisest ning õige aadressi leidmisest. Õppejõududel, instruktoritel ja vaatlejatel on võimalik toimuvat jälgida katustelt või vaatlusruumist.

Selle päeva teises pooles toimus sisuline arutelu ja võrdlus kolmel ettevalmistatud teemal Eesti, Soome ja Saksamaa kohta. Nendeks teemadeks olid esmalt ajaloolised sündmused, mis on politsei muutnud selliseks nagu see on tänapäeval, teiseks hetkel olulisemad uudised meedias, mis kajastavad politseid. Kolmandaks teemaks oli  politseikool ja -haridus. Arutelud toimusid gruppides, kus oli üks esindaja igast riigist. Need arutelud olid väga põnevad ja informatiivsed. Teiste riikide esindajaid hämmastas Eesti abipolitseinike süsteem ja nad ei suutnud aru saada, kuidas saab ilma politseihariduseta isik osaleda nt patrullis ja teha veel muid toiminguid. Saksamaal on igal maakonnal oma politsei, st neil on 16 erinevat politseid, kellel on erinevad vormid ja erinev politseiseadus, samuti erinevad palgad. Juhul kui ametnik soovib asuda tööle teise piirkonda, peab ta sealt leidma ametniku, kes oleks nõus tema asemele tulema ning see ametnik peab vastama samadele haridus- ja staažinõuetele.

Soomlased on esirinnas sellega, et nemad võtsid esimesena politseikooli õppekavasse aine „PREP – Professional Resilience Efficiency Program“ see hõlmab valmistumist pingelisteks situatsioonideks. Peamine mõte on see, et ükskõik kui treenitud ja osav on ametnik, siis selleks et enda maksimaalset potentsiaali rakendada, peab ta olema psühholoogiliselt ette valmistunud. Meil tehakse peamiselt taktikaliste situatsioonide lahendamist isikupsühholoogilise poolega tegelemata. Samasisulist koolitust teevad soomlased ka oma eriüksustele, kes koolis seda ainet ei saanud. Koolitus kestis kolm päeva ja tulemustes selgus, et selle läbinud eriüksuse liikmed lahendasid erinevaid sündmusi tunduvalt paremini. Teema on väga mahukas ja on ilmselge, et iga politseiametnik peaks sellise koolituse läbima ning eriti veel kiirreageerijad ja K-Komando liikmed. Oleks mõistlik, et midagi sellist ka meie politseikooli ainekavasse võetakse, kuid alustada võiks eriüksuste koolitamisest, kuna neil on pingelisi situatsioone tunduvalt rohkem.

Treenides reaalseks situatsiooniks

Teisel päeval toimus füüsilise jõu kasutamise treening, kus kandsime Soome politseivormi ning vastavaid erivahendeid. Treeningus osalevad kadetid alati politseivormiga, kuna siis nad treenivad reaalseks situatsiooniks tulevikus tööl olles. Erinevus oli selles, et Eestis õpetatakse enamus võtteid, lukke, maha viimisi ja konvoeerimisi tegema individuaalselt, kuid Soomes on need just suunatud patrullpaarile, mistõttu on paljud neist efektiivsemad ja ametnikele turvalisemad. Pärast eriettevalmistus viidi meid taktikalinnakusse erinevaid situatsioone lahendama, teenistusrelva asemel olid seal meie kasutuses FX püstolid. Pärast sündmuse lahendamist pandi igaühele külge andur, mis näitas isiku stressitaset ning pingelisest olukorrast taastumise kiirust. Esmaste juhtumite lahendamise järel saime kiirkursuse nende „PREP“ programmist. Pärast seda oli uuesti situatsioonide lahendamine, kus sai testida kiirkursusel omandatud teadmisi ja pingemaandamise harjutust, vahe oli enese jaoks märgatav. Instruktor jälgis harjutuse sooritajaid ning andis individuaalset tagasisidet kõigile. Samuti toimus pärast arutelu, kuidas sarnaste situatsiooni lahendamine toimuks Eesti ja Saksamaa seaduste järgi.

Kolmandal päeval külastasime Hämeenlinna politseijaoskonda, mis ehitati alles neli aastat tagasi, tutvustati nende tööd ja patrullpiirkondi. Eriti huvitav oli see, et väiksemates piirkondades ei ole neil eraldi piirkonnapolitseinikke, vaid patrullidele antakse vahetuse jooksul lahendamiseks ka avaldused ja muud kodanike probleemid, kuna neil ei ole palju väljakutseid. Kui võrrelda Eestis Tallinna ja näiteks Põlvat, siis õigustaks ennast ilmselt sarnane mudel, sest töömaht on sedavõrd erinev. Patrullid on inimeste jaoks tänaval ja politsei tegevus on nähtav. Piirkonna elanike jaoks on sealsed patrulliametnikud sama tuttavad kui oleks piirkonnapolitseinikud.

Pärast seda viidi meid veel Soome teenistuskoerte koolituskeskusesse, kus demonstreeriti ühe nende koera oskust narkootikumide leidmisel. Sealne koerte ja koerajuhtide koolitamine on sarnane Eesti omale ning nad teevad ka ühiskoolitusi.

Võrdlus teistega

Neljapäeval sooritasime taas situatsiooniharjutusi taktikalinnakus, seekord oli teemaks kõrgendatud oht ja teadmine, et majas on relvastatud kurjategijad. Harjutustele järgnes ka seekord instruktori põhjalik tagasiside.

Seejärel sooritasime Soome politsei teenistuspüstoli Walther P99-ga erinevaid laskeharjutusi siselasketiirus. Ühes harjutuses panime märklaudadele selga särgid, see aitas mõista, et päris elus ei näe, kuhu ning kas üldse lask tabas. Mõne harjutuse tegime ka MP-5-ga, mis on Soome politsei tugirelv.

Nädala jooksul sain suhelda erinevate riikide esindajatega, tutvuda Soome Politseikõrgkooliga, sealse õppeprogrammiga, tähtsamate sündmustega politsei ajaloos ning hetkel meedias kajastatavate uudistega politsei kohta. Kuna nädalal osalesid lisaks Eesti ja Soome üliõpilastele ka Saksamaa politseikooli õpilased oli võimalik võrrelda ja uurida kolme riigi politseikoolide ning politseiorganisatsioonide kohta. Suure osa nädalast moodustas ka füüsilise jõu kasutamise treening, taktikaliste situatsioonide harjutamine ning sinna juurde käis enda psühholoogilise poolega tegelemine, et oleks üldse võimalik pingelises olukorras oma potentsiaali ja õpitud oskusi rakendada. See füüsilise jõu kasutamine oli korraldajate sõnul esmakordne ning andis kogemusele praktilist lisandväärtust. Omandasin palju uusi teadmisi Soome ja Saksamaa politseiõppe- ja süsteemi kohta ning praktiseerisin inglise keelt. Arvan, et selline võimalus tutvuda teiste riikide politseiõppe- ja süsteemiga on äärmiselt oluline ja vajalik. Siis näeme, mis meil Eestis on juba hästi, kuid mida saaks veel paremini teha. Samuti saime jagada oma kogemusi, millest teiste riikide osalejad olid väga huvitatud.

 

Muljeid õppereisist jagas:
Martin Kreitsman
PPK politseiteenistuse üliõpilane

Hülsside korjamise masin
Hülsside korjamise masin
koos
Koos Soome ja Saksa õppuritega