Uuringu eesmärk on koostada ülevaade maksuaugu hindamiseks kasutatavate metoodikate hetkeseisust ja pakkuda selle põhjal võimalikke lahendussuundi probleemkohtadele. Selleks analüüsitakse nii teadustöid, uuringuraporteid kui ka informatsiooni maksuadministratsioonide veebisaitidel ja keskendutakse maksuaugu suuruse empiirilise hinnanguni jõudmiseks rakendatavate protseduuride, tehnikate ja algoritmide iseloomustamisele. Autorite sihiks pole mitte üksnes leida kinnitust juba teadaolevatele kitsaskohtadele, vaid pigem olemasolevate maksuaugu metoodikate põhjal arutleda võimalike lahendussuundade üle eespool viidatud probleemkohtade vaatenurgast.
Uuringuraport koosneb kolmest põhiosast. Esimeses osas antakse ülevaade maksuaugu hindamise kontekstist, sh maksuaugu teoreetilisest kontseptsioonist ja seostest maksukäitumisega. Lisaks kirjeldatakse erinevaid lähenemisi maksuaugu hindamisele ja tuuakse näiteid maksuaugu empiirilistest hinnangutest. Teises osas iseloomustatakse kirjanduse põhjal maksuaugu ja varimajanduse hindamise metoodikaid ning nende sisemist loogikat. Kolmandas ehk viimases põhiosas arutletakse kirjeldatud metoodikate põhjal eespool tõstatatud probleemkohtade üle. Kõige lõpus esitatakse kokkuvõtlikult uuringu põhijäreldused.