Uudised

3. oktoobril toimunud sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse korraldatud seminar „Eesti elanikkonna igapäevane küberhügieen“ tõi taas kokku tipptasemel esinejad.

Küberruumikasutus on siiani maailmapraktikas nii riikide siseste kui ka rahvusvaheliste õigusaktidega vähe reguleeritud. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus ohud pidevalt muutuvad, on ka seda reguleeriv rahvusvaheline ja riiklik õigusruum alalises muutumises. Eestis on infoturvet otseselt või kaudselt reguleerivaid seaduseid ja määruseid kokku 15, neist olulisim muidugi 2018. aastal jõustunud küberturvalisuse seadus, mida tutvustasid Raavo Palu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Silver Lusti Riigi Infosüsteemi Ametist.

Erinevate sihtgruppide küberpädevuse tõstmine on endiselt aktuaalne teema, eriti hindamatu on töö noortega ja selliseid projekte on Eestis juba üksjagu. Euroopa plaanidest ja RIA tegevustest selles vallas kõneles Lauri Tankler, noortele suunatud projektist Rayuela andsid ülevaate veebipolitseinik Karmen Raud ning TÜ õigusteaduse professor Jaan Ginter, kes tõi fookusesse küberkiusaja ja küberkiusu ohvri kriminoloogi vaatest. Tööandja vaatest ühe organisatsiooni liikmeskonna küberpädevuse tõstmise võimalustest andis Elisa infoturbejuht Mai Kraft.

Aastal 2014 alanud projektist, mida võib nimetada ka „küberajateenistuseks”, rääkis Kristo Pals Riigikaitse Rügemendist. Praeguseks on tänu sellele projektile kaitseväel tekkinud juba rohkem kui jalaväerühma suurune küberinseneridest koosnev reservüksus, mis suudab lahendada keerukaid IT-probleeme, arendada ja disainida riist- ning tarkvara, kaitsta süsteeme küberrünnakute eest – seda kõike vajadusel ka otse lahinguväljal.

Urmas Ruuto NATO Küberkaitsekoostöö Tippkeskusest selgitas kuidas töötab selline rahvusvaheline võrgustik ning, et just koos töötades oleme tugevad! TalTechis tegutseva küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse eesmärk on Eesti küberjulgeoleku kompetentsi ja võimekuse tõstmine. Keskuse kaasatud professor Stefan Sütterlin on pühendunud küberturvalisuse psühholoogilisele külje ning inimlikele aspektide uurimisele.

Kultuuriministeeriumi infoturbejuht Triin Nigul keskendus seni käsitlemata aspektile kübermaailmas – etendustele, raamatutele, filmidele, mille teemaks kübermaailm ja kõik sellega seotu ning (küber)turbe evangelist Peeter Marvet rõhutas, et meist teatakse just nii palju kui me ise seda lubame.

Seminaripäeva korraldajad tänavad Kalju Tammaru päeva kulgemise ladusa juhtimise eest!