Uudised

Tähtpäev: 28 aastat politseiharidust Paikusel

Paikuse õppekompleksi kollaaž

Täna, 28 aastat tagasi, 5. juunil 1990, andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse nr 116, millega asutati Pärnu maakonnas Paikuse alevikus Politseikool, kirjutab Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor​​​Kalvi Almosen.

Kool avati toonase Eesti Vabariigi peaministri Edgar Savisaare poolt 3. septembril. Kool alustas 110 kadetiga, töötajaid oli 63. Kooli esimeseks juhiks oli nüüd juba legendaarne Jüri Merits, kes juhtis seda organisatsiooni 11 aastat.

Kui vaadata veel kaugemale ajalukku, siis paljud teavad, et samas asukohas oli enne politseikooli loomist erikutsekool, mis tegutses ajaloolise Sindi mõisa (Zintenhof) asukohas 25 aastat (1965-1990). Viimased erikooli kasvandikud vabastati 1. juunil 1990 kell 11:45 (NB! tegemist oli lastekaitsepäevaga). Erivajadustega inimesi võis leida Paikusel ka varasemast perioodist. 1919-1925 tegutses mõisas lastekodu Liivia ning pärast seda oli ruumides Pärnu Maakonna Nõdrameelsete ja Kõrvalabivajajate Varjupaik, mis viidi 1963. aastal Koluveresse. Tänini on säilinud mõned mõisahooned, kuid palju ei ole tollest ajast puhtal kujul alles.

Politseihariduses on toimunud peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist palju muutusi. Oleme arenenud ja kvaliteet on oluliselt parem. Varasemast õpipoisist on tänaseks saanud meister. Meie kutsehariduse ja kõrghariduse õppekavad ning üldine õppekorraldus on eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Tehniline varustatus ja õppejõudude tase võimaldab pakkuda konkurentsivõimelist haridust. Õppekavade arendamisel on kaasa löönud Politsei- ja Piirivalveameti eksperdid ning turvalisuse vallas on arvestatud ühiskonna vajadusi. Õppetöö toimub integreeritult ning lõpetaja omab peale õppekava läbimist nii politseiniku kui piirivalvuri kompetentse. Kooli lõpetajatele avab aga selline laiapõhjaline haridus täiesti uusi võimalusi. Sisekaitseakadeemia ühtses peres olemine aitab sellele samuti kaasa, nii saavad sisejulgeoleku valdkonna oma ala üksteist suurepäraselt toetada.

Kui esimesi õpperuume aitasid sisustada naaberriigid, näiteks toetas remondiks vajalike vahenditega Soome Tampere politseikool, siis täna on investeeringud planeeritud ja arendame terviklikku kompleksi. 2002. aastal iseloomustati kooli selliselt, et koolil on 300 ühiselamukohta, kaasaegne autodroom ja perspektiivne arengukava. Tänased ootused õppetöö praktilisele kvaliteedile on aga oluliselt muutunud ja oleme projekteerimas olemasoleva autodroomi laiendust. Arenguperspektiiviks on politseinike väljaõppeks vajaliku terviku kujundamine, kus kogu territoorium peab toetama väljaõpet (sh lasketiirud, taktikamajad, teed-tänavad ja klassiruumid). Kolledžis on hetkel ligi 500 õppurit, neile lisandub hulk täiendõppe kursusi. Õppetöö toimub Paikusel ja Tallinnas. 

Ainult betooniga kvaliteeti ei taga! Poole aasta jooksul, mil olen saanud olla Politsei- ja piirivalvekolledži meeskonnaga, võin kinnitada, et sära ja uudishimu ei ole õppurite silmist kadunud. Personal on toetav ja õppetööd veavad oma ala parimad asjatundjad. 

1990. aasta septembris astus peaminister avamisel sõna otseses mõttes kuumale asfaldile, sest kooli rajati sellises tempos, et teerull oli vahetult enne rivistust lahkunud. Mina loodan ja kinnitan, et meie politseihariduse areng ei jää seisma ning ajale jalgu. Peame käima ajaga kaasas ja pakkuma parimat ettevalmistust turvalisuse loojatele.

Edu kõigile, kes on saanud tuule tiibadesse meie koolist ja tänud kõigile, kes on neid selles aidanud ning õpetanud!

 

vana pilt

vana pilt 3

 

vana pilt 4