Publikatsioon annab põgusa ajaloolise ülevaate Eesti õiguskaitseasutuste (politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniamet, mis ühendati 2010. aastal Politsei- ja Piirivalveametiks) ning justiitsasutuste (prokuratuur ja kohus) olulisematest reformidest perioodil 1991–2019.
Eesti on olnud endise Nõukogude režiimi tsooni üks progressiivsemaid riike. 2018. aastal paiknes Eesti 18. kohal maailma korruptsioonitajumise indeksis tabelis, edestades kõiki teisi postsovetlikke regiooniriike. Samuti on kasvanud Eesti elanike usaldus julgeolekuasutuste vastu. Kui 1998. aastal usaldas politseid vaid 44% elanikkonnast, siis täna on politsei ja piirivalve usaldusväärsus kasvanud 89%-ni. Kohtusüsteemi peab usaldusväärseks 80% elanikkonnast. See tähelepanuväärne muutus ühiskonnas on seotud nii järskude reformidega pärast iseseisvuse taastamist kui ka hilisemate dünaamiliste muutustega, mis on taganud korrakaitseorganisatsioonide eduka toimimise.
Kokkuvõtlikult võib Eesti õiguskaitse- ja kohtureformid jagada kolme perioodi: taasloomine, kohanemisperiood ja optimeerimine.
***
This publication gives a brief historical overview of the most important reforms of the Estonian law enforcement agencies (Police, Border Guard, and the Citi zen and Migration Administration, which in 2010 were merged into the Police and Border Guard Agency) and the judicial institutions (Prosecutor’s Office and court) in the period 1991-2019.
Estonia has been one of the most progressive countries of the zone of the former Soviet regime. In 2018, Estonia ranked 18th in the World Corruption Perceptions Index, outperforming all other post-soviet region states. The confidence of Estonian residents in security institutions has also increased. While in 1998 only 44% of the population trusted the police, today the trustworthiness of the Police and Border Guard has increased to 89%. 80% of the population also consider the judiciary system to be trustworthy. This remarkable change in society is linked to both steep reforms after the restoration of independence and to subsequent dynamic changes that have ensured the successful performance of law enforcement organizations.
In summary, Estonian law enforcement and judicial reforms can be divided into three periods: re-creation, the adaptation period, and optimization.