Praktikaga seotud alusmaterjalid
  1. Sisekaitseakadeemia praktikajuhend
  2. Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend

 

Praktikaga seotud põhimõisted

Praktika eesmärgiks on tutvuda juhendaja juhendamisel erialase tööga, omandada töökeskkonnas praktilisi erialaseid teadmisi, kinnistada ja süvendada nende rakendamise oskusi ning kujundada hoiakuid. Praktika täpsem sisu, korraldus ja hindamiskriteeriumid on kirjeldatud praktikaprogrammis või mooduli rakenduskavas.

Tööpraktika käigus saab juba rakendada õpitud teadmisi ning teha kindlaid tööülesandeid.

Tutvumispraktika on lühiajaline töökeskkonnas viibimine, kus saadakse ülevaade tulevasest tööandjast - valdkondadest, struktuurist, tööülesannetest ning töökorraldusest.

Praktikaaruanne on praktika õpiperioodi analüütiline aruandlusvorm, kus on kirjeldatud praktikaasutust, selle struktuuri ja tööülesanded, analüüsitud õpiväljundite saavutamist ja õpimomente, mille praktika läbimine andis, samuti arvamusi ja ettepanekuid vastava valdkonna parendamiseks. Praktikaaruanne on oma praktikast õpitud ja kogetust kirjeldav dokument.

Praktikaasutus on koht, kus õpilane viibib, kinnistades olemasolevaid teadmisi ja omandades uusi teadmisi ja oskusi, samal ajal õppides kõigilt, kellega praktikant kokku puutub. Praktika koht peab võimaldama täita praktika ülesandeid. Praktikakohad planeerib koos partnerasutustega kolledži praktikakuraator. Praktikakoha valikul arvestatakse võimalusel õppuri soovi.

Praktikajuhend on kõrgkoolis välja töötatud alusdokument, milles kirjeldatakse nõuded konkreetse praktika sisu ja korralduse kohta. kus on toodud praktika toimumise aeg, eesmärk ja õpiväljundid ning aruandluse ja hindamise kord. Juhendis on loetletud praktika soovituslikud ülesanded ja praktikaettevõttele esitatavad nõuded, osapoolte (üliõpilane, kool, praktikaettevõte) õigused ja kohustused.

Praktika infotund on selleks, et  õppureid praktikaks ettevalmistada. Räägitakse üle koolipoolne ootus praktika sooritamiseks, millised on üldised nõuded dokumentidel vormistamiseks. Jagatakse üldist korralduslikku informatsiooni, näiteks praktikabaasi saabumise aja ja kellaja osas. Mida kaasa võtta ja mida maha jätta. Saab tutvuda ka juhendajate nimekirjaga.

Praktikajuhendaja on praktikaasutuse poolt määratud vastavas praktikavaldkonnas töötav spetsialist, kelle ülesanne on praktika juhendamine, praktikandi vahetu nõustaja, suunaja ja tagasiside andja praktikakohas.

Praktikakuraator ehk tasemeõppe juhtivspetsialist on kõrgkoolipoolne (SKA)  praktikate ja sellega seonduvate tegevuste korraldaja, kes korraldab praktika toimumise ja vormistab kõik nõuetekohased dokumendid. Ta on seotud praktikasüsteemi väljatöötamise ja käigushoidmisega, koordineerib suhteid juhendajate ja praktikabaasidega.

Praktikakoordinaator on praktika asutuse poolne spetsialist, kes kureerib praktikaid kohapeal praktikaasutuses. Viib kokku praktikandi ja juhendaja.

Praktikant on üliõpilane, kes viibib praktikaasutuses eesmärgiga täita õppekavast lähtuvalt praktika eesmärke, õpiväljundeid, vormistades nõuetekohaselt dokumendid ning sooritada edukalt praktika ettenähtud vormis.

Praktikaprogrammis kirjeldatakse täpsemalt kõik praktikat puudutav informatsioon: eesmärk, õpiväljundid, võimalikud praktika sooritamise kohad, praktika juhendamise tingimused, praktika hindamine.

Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Need on kriteeriumid, mille miinimumtase tuleb praktika ajal/raames täita, et praktikat sooritada positiivsele hindele.

Õppekava on aluseks öppetöö läbiviimiseks. Õppekavas on esitatud õppe eesmärgid, õpiväljundid, õppe nominaalkestus ja maht, õppe alustamise ja lõpetamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahud, ainete valiku- ja spetsialiseerumisvõimalused ning -tingimused.

Õppetöö graafikus on fikseeritud ühe õppeaasta kaupa õpperühmade üleselt õppetöö toimumise ajad ja kohad. Lisaks sisaldab praktikate nimetust ja toimumise kuupäevi.

Tagasiside on praktika lahutamatuks osaks. Enne praktikat lepitakse kokku tagasiside viis (teabevahetuse kanalid) kui vorm (kirjalik, suuline, muu). Tagasiside on toimub kõigi osapoolte vahel (praktikant - juhendaja - kool - tööandja) ning on toeks praktikast õppimisel.

Õppur − koondmõiste õpilase ja üliõpilase kohta.

Õpilane − isik, kes on immatrikuleeritud kutseõppe õppekavale ja õpib statsionaarses või mittestatsionaarses õppes kooli- või töökohapõhises õppevormis.

Üliõpilane − isik, kes on immatrikuleeritud rakenduskõrgharidusõppe või magistriõppe õppekavale ja õpib päeva- või kaugõppes.

Õppeaasta – õppetöö ajaline periood, mis koosneb kahest semestrist (sügis- ja kevadsemester). Õppekava maht ühe õppeaasta kohta on 60 EAP või 60 EKAP.