PRAKTIKA JUHENDAJA JA PRAKTIKANDI KOOSTÖÖ PRAKTIKAPROTSESSI AJAL

*Vajuta kolmnurga peale ja uuri, mida põnevat on juhendajad ja praktikandid rääkinud

ENNE PRAKTIKAT - juhendaja tegevused enne praktikandiga kohtumist
  • Ajaplaani ja õpiväljundite analüüs;
  • Oma tööde planeerimine;
  • Praktika juhendajate koolitusel osalemine;
  • Teiste juhendajatega kogemuste jagamine;
  • Oma praktika meenutamine;
  • Praktika ülesannete ettevalmistamine;
  • Praktika koha ettevalmistamine (varustus, ligipääsud, majutus, ohutustehnika / ohutuse mõistmiseks kaasused);
  • Eneseanalüüs – praktika juhendaja roll ning minu kui juhendaja eeskuju (vastutus ameti ees).Vaata SIIT


    juhendaja
 
ENNE SISULISI TEGEVUSI - juhendaja ja praktikandi esimene kohtumine
  • Tutvumine (välja selgitada praktikandi taust, keeleoskus, huvi, kogemused, ootused, eelnevad erialased teadmised jne);
  • Ühine õpiväljundite analüüs;
  • Ühiste eesmärkide seadmine ja aja planeerimine (varustus, menetlused, toimingud, ajakava);
  • Kokkulepete sõlmimine;
  • Sõbralik suhtumine tulevasse kolleegi ja sõbralik vastuvõtt;
  • Ohutusele tähelepanu juhtimine;
  • Hirmude leevendamine;
  • Praktika HEA TAVA analüüs ühiselt. Vaata SIIT
  • Juhendaja eneseanalüüs – mida saan mina juhendajana teha, et praktikanti toetada?
  • Praktikandi eneseanalüüs - Mida saan mina praktikandina teha, et praktika õnnestuks ning mis on praktikandi roll ja vastutus. Vaata SIIT
  • Tutvumine hoonega, töötingimustega, kolleegidega, ametiga, töökorraldusega.juhendaja
  •  
PRAKTIKA AJAL - võimaluste loomine praktikandile ja väärtustav koostöö
  • Vahetu suhtlus ja praktikandi reaalsete oskuste välja selgitamine;
  • Aja planeerimine, et õpiväljundid ja eesmärgid saaks täidetud;
  • Juhendaja võimaldab tutvuda reaalse tööga, et saavutada praktika eesmärgid (juhendaja roll julgustada ja tagasisidestada, praktikant parandab vead);
  • Juhendaja kuulab ja märkab praktikandi vajadusi ning toetab;
  • Turvalisusele tähelepanu pööramine;
  • Mõlemad pööravad tähelepanu valdkonna eripärale ja väärtustele;
  • Hea praktika õhkkonna loomine, juhendaja positiivne eeskuju, hea meeleolu ja inspiratsioon;
  • Praktikandi emotsionaalne toetus;
  • Sisuline ja väärtustav koostöö praktikandi, juhendaja, kooli, asutusega;
  • Õpiväljundite omandamise ees on vastutus praktikandil;
  • Praktikandi iseseisvuse soosimine ja võimaluste piires vastutuse delegeerimine praktikandile;
  • Jooksev ja vahetu arengut toetav tagasiside / dialoog, praktikandi suunamine;
  • Juhendaja teadmiste ja kogemuste jagamine;
  • Praktika käigus kinnistada õpitud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi;
  • Praktikanti suunata küsimusi küsima;
  • Koos õppimine ja probleemidele lahenduste otsimine;
  • Ühised vahekokkuvõtted;
  • Võimalusel suhtlemine töövälisel ajal (praktikanti kaasatakse meeskonna ühisüritustesse).
  • juhendaja
KOKKUVÕTTEV KOHTUMINE - juhendaja ja praktikandi arengut toetavad tegevused
  • Koos analüüsida praktika tulemuslikkust, mõju ja koos õppimist (kuidas saavutati õpiväljundid, kuidas praktikant omandas uusi teadmisi, kogemusi praktika raames);
  • Tagasiside andmine üksteisele;
  • (Ühine) tagasiside ja ettepanekud koolile ja tööandjale;
  • Juhendaja suunab praktikanti eneseanalüüsile (millised teoreetilised teadmised vajavad täiendamist, praktika ajal omandatud teadmised/kogemused, mida saab kasutada hiljem oma töös);
  • Juhendaja eneseanalüüs (eduelamus, enesetäiendamise vajadus);
  • Huvi üles näitamine edaspidiseks koostööks ja suhtluseks;
PEALE PRAKTIKAT - juhendaja ja praktikandi edasine koostöö
  • Praktikant koostab praktika aruande. Vaata SIIT
  • Võimalusel praktika aruande lugemine juhendaja poolt ning tagasiside aruandele;
  • Praktikandi kohta iseloomustuse kirjutamine;
  • Soovi korral saab juhendaja osaleda praktika kaitsmisel (n. videosilla vahendusel);
  • Peale praktikat arutada juhendajal vahetute juhtidega, kuidas edaspidi veelgi paremini juhendada (kas on ajapuudus, suur töökoormus, millist tuge vaja);
  • Kontakti hoidmine ka edaspidi (tööpakkumised, valdkondlik tugi).
      • juhendaja
 
Osapooled praktika protsessis

Kutseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe praktikate ettevalmistust, korraldamist, juhendamist ja hindamist reguleerib Sisekaitseakadeemia praktika juhend. Juhend juhib muuhulgas tähelepanu ka praktikaprotsessi kaasatud eri osapoolte - praktikakuraatori, juhendaja ja õppuri ehk praktikandi - peamistele ülesannetetele.

  1. Praktikakuraator on SKA poolne praktikate ja sellega seonduvate tegevuste korraldaja ning vajalike dokumentide vormistaja, kes koordineerib suhteid juhendajate ja praktikabaasidega.
  2. Ameti praktika koordinaator on praktika asutuse poolne spetsialist, kes kureerib praktikate korraldamist praktikaasutuses kohapeal, viib kokku praktikandi ja juhendaja.
  3. Praktika juhendaja on praktikaasutuse poolt määratud  valdkonna spetsialist, kelle ülesanne on praktika juhendamine, praktikandi vahetu toetamine ja nõustamine, suunamine ja tagasiside andmine.
  4. Praktikant on õppur, kes läbib praktika, täidab praktika eesmärgid, õpiväljundid, vormistab nõuetekohaselt dokumendid.
  5. Sisekaitseakadeemia ja tööandja ehk ametite esindajad teevad sisulist koostöö praktikate süsteemi toimimise, st ettevalmistamise, korraldamise ja tagasisidestamise protsessis. Protsessi on kaasatud erinevad inimesed ametkondadest ja akadeemiast.
Praktika osapooled

 

Praktika protsess

Praktika on osa õppe protsessist, mille eesmärk on reaalses töökeskkonnas rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Praktika tagasiside etapis selgub, kas teoreeritiline õpe on olnud kõike vajalikku hõlmav, või on vaja mõningaid protsesse parendada. Praktika kui protsess koosneb erinevatest etappidest:

  1. Protsessi edu aluseks on inimesed. Iga praktika teeb ainulaadseks selles protsessis osalevate inimeste koostöö, sünergia. Eriti oluline on praktikajuhendaja ja praktikandi omavaheline sobivus ja oma rolli mõistmine. Protsessi käiku ja tulemust mõjutavad oluliselt  iga inimese isikuomadused, teadmised, oskused, kogemus, väärtused, hoiakud.
  2. Protsessi läbiviimist mõjutavad ja toetavad praktika korraldamist reguleerivad dokumendid (praktika juhend, kolledžis kehtivad korrad või kokku lepitud reeglid/kokkulepped)
  3. Praktika töökohas hõlmab kokkuleppeid juhendaja ja praktikandi vahel, praktika eesmärgi ja õpiväljundite saavutamist, õpitud oskuste, teadmiste kinnistamist ja uute kogemuste ja oskuste saamist ning jooksevat tagasiside.
  4. Tagasiside on oluline kokkuvõtete ja eneseanalüüsi tegemise koht kõigil protsessis osalejatel - läbi mõelda, mis õnnestus ja mis on arendus- ja parenduskohad.  Praktika protsess

     

 

Õppimine SKA õppekavadel on digitaalselt toetatud. Ka praktika protsessi toetavad igal erialal e-kursused, mille eesmärgiks on pakkuda koolipoolset tuge praktikandile terve praktika protsessi vältel.

 

 

Tulemusliku praktika tunnused
  1. Osalistel on teada praktika eesmärgid ja õpiväljundite saavutamise võimalused.
  2. On loodud võimalused praktika osaliste eesmärkide ja ootuste täitmiseks.
  3. Praktika alguseks on õppija omandanud teoreetilised teadmised, mis toetavad praktika eesmärkide ja -väljundite saavutamist.
  4. Praktika osaliste koostöö on tõhus, infovahetus toimib ja on piisav.
  5. Õppijal on võimalus rakendada oma teoreetilisi teadmisi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas ning leida seoseid seni omandatud teoreetiliste teadmistega.
  6. Tulemuslik praktika võimaldab õppija eneseanalüüsi ning peaks edaspidi aitama õppijal planeerida oma tööalast karjääri.
  7. Tulemusliku praktika jooksul märgatakse ja hinnatakse õppija arengut.
  8. Praktikaasutus on rahul praktikandi töösooritusega, tema tehtud analüüsi või ettepanekute ja ideedega.
  9. Tulemuslik praktika on hästi juhendatud (koostöö ja juhendamine).
  10. Kool on saanud pärast praktika toimumist positiivse tagasiside.
  11. Ole ise eeskujuks. NB! Praktikant õpib sinu tegudest rohkem, kui sinu sõnadest.

 

Miks on vaja praktikat?

 

Erialaste teadmiste ja oskuste areng

  • praktikandil võimalik saada reaalne töökogemus ja tööharjumus
  • teoreetiliste teadmiste rakendamine praktikas
  • võimalik välja selgitada teoreetiliste teadmiste lüngad
  • kokkupuude reaalsete olukordadega töösituatsioonis
  • praktikandil võimalik tutvuda eriala, tööspetsiifika ja kolleegidega
  • võimalik koos kogenud kolleegi / juhendaja / mentoriga õppida ja arutleda erialastel teemadel

Üldiste pädevuste areng

  • analüüsioskus
  • meeskonnatööoskus
  • karjääri planeerimine, teadlik valik
  • põhjus-tagajärg- seos mõistmine ja analüüs
  • vastutuse võtmine
  • eesmärkide seadmise oskus
  • ajaplaneerimise oskus
  • suhtlemisoskus
  • probleemide ja konfliktide lahendamise oskus
  • keeleoskus

Sisejulgeoleku valdkonna areng ja jätkusuutlikus

  • praktikandi erialale sobivus
  • uute pädevate töötajate värbamine
  • erinevate põlvkondade koostöö ja edasine parem üksteise mõistmine ja toetamine
  • tagasiside ja praktika analüüside põhjal koostöös kooliga õppekava arendamine
  • uued ideed  ja visioonid noortelt praktikantidelt ja uus teadmine rahvusvahelistest uuringutest ning avastustest