Euroopa siseturvalisuse mudelite pidevas ümberhindamises mängivad olulist rolli erinevate riikide kogemuste analüüs ja hindamine. See aitab paremini mõista võimalikke lähenemisviise ja lahendusi, mis toetavad vajalikke õiguslikke uuendusi, institutsionaalseid reforme ning põhimõttelist pühendumist avaliku hüve kaitsmisele. Ajakirja Security Spectrum 25. väljaande alapealkiri on „Pro bono publico – for the public good and benefit“, kuna see on pühendatud Eesti korrakaitseseadusele ning selle tähendusele õigusriigi ja ühiskonna kontekstis. Ladinakeelne väljend pro bono publico rõhutab, et korrakaitse ei toimi iseseisva võimustruktuurina, vaid ühiskonna teenistuses – üldise heaolu nimel ning kodanike turvalisuse ja vabaduste kaitsel. See põhimõte on selgelt kajastatud ka 2014. aastal jõustunud Korrakaitseseaduse põhialustes, mida käsitletakse selle väljaande artiklites mitmetest vaatenurkadest. Eesti kogemus näitab, et Korrakaitseseadus on hädavajalik õigusselguse tagamiseks, riigivõimu proportsionaalseks rakendamiseks ning ühiskondliku stabiilsuse hoidmiseks. Seadus annab politseile ja teistele korrakaitseorganitele vajalikud vahendid tõhusaks tegutsemiseks, säilitades samas põhiõiguste kaitse. Rahvusvahelise lugeja jaoks pakub Eesti näitlikku eeskuju sellest, kuidas väike riik saab kujundada läbipaistva ja usaldusväärse korrakaitsesüsteemi, mille keskmes on nii üksikisik kui ka avalik hüve.
--------------------------------------------------------------
As Europe continues to recalibrate its internal security models, review, and analysis of experiences in different countries serve to better understand the potential approaches and solutions to meet necessary legal innovation, institutional reform, and a principled commitment to safeguarding the public good. The 25th issue of Security Spectrum bears the subtitle “Pro bono publico – for the public good and benefit” as it is dedicated to the Estonian Law Enforcement Act (LEA) and its significance for the rule of law and society. The Latin phrase pro bono publico underscores that law enforcement does not operate as an autonomous force of power but rather exists in the service of society – for the common good, and for the protection of citizens’ safety and freedoms. This foundational principle is also reflected in the core tenets of the LEA, which entered into force in 2014 and is examined from multiple perspectives in the articles of this issue.
The Estonian experience demonstrates that the Law Enforcement Act is essential for ensuring legal clarity, the proportional exercise of state power, and societal stability. It provides the police and other law enforcement agencies with the necessary tools to act effectively while upholding fundamental human rights. For the international reader, Estonia offers an illustrative example of how a small state can develop a transparent and trustworthy law enforcement system—one that places the individual and the public good at its core.