Uudised

Eesti lõunapiiri paremaks kaitsmiseks madalalt lendavate droonide ja väikelennukite eest võiks kasutada lõastatud aerostaate – trossiga ühendatud õhupalle, mis püsivad kõrgel õhus ja aitavad luua radaripildi seal, kuhu muidu on keeruline jõuda. Aerostaadid omavad heidutavat toimet ja töötavad ka olukorras, kus tavalised sidemastid ei toimi, olles seejuures nii kõrgel, et nende allalaskmine on võimalik ainult sõjarelvadega, selgub Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse uuringust. 

„Aerostaadid annavad meile odava ja püsiva katvuse/nähtavuse sinna, kuhu maapealse radari nähtavus ja patrullüksuste võime ei ulatu — madalale ja pikaks ajaks,“ ütles Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse nooremteadur Karl Raba. „See ei asenda maapealseid radareid ega droonitõrjet, aga lühendab kriitiliselt reageerimisaega ja vähendab ebakindlust.“ 

Raba toonitas, et püsiv katvus ja tõestatud töökindlus on aerostaatide suurim väärtus. „Lõastatud aerostaat on sisuliselt suur õhupall, mis on trossiga maa külge kinnitatud ja kannab kaameraid ning muid sensoreid, näiteks radarit. See võib püsida õhus järjest päevade või isegi nädalate kaupa ning seirata ümbrust ka siis, kui ilm on kehv. Euroopa Liidu piiril tehtud katsetes töötas selline lahendus ööpäevaringselt ja aitas ametkondadel saada reaalajas ülevaate toimuvast,” kõneles nooremteadur. 

Ta rõhutas, et see on kuluefektiivne viis katta „madal taevas,” sest aerostaadi ülalpidamine on märksa soodsam kui sagedased droonilennud, lennukite kasutamine või maapealse radarivõrgu ehitamine. 

Suure andmemahu edastus, andmeedastuse suur kiirus, väike signaalikadu, häirekindlus ja andmete edastus väga pikkade vahemaade taha on Raba sõnade kohaselt aerostaatide peamised eelised. „Pilt ja andmed liiguvad mööda seda kaablit otse juhtimiskeskusesse, mis tähendab, et signaali on raskem segada kui tavalist juhtmevaba ühendust,“ täpsustas ta.

Uuringu autori kohaselt tuleks alustada lõastatud aerostaatide katsetamisega pilootaladel - näiteks Peipsi-äärses ja Kagu-Eesti piirkonnas. „Kogu seireinfo tuleb viia ühtsesse kaugseire asjade võrku, kus kogu vajalik info on reaalajas kätte saadav eeskätt piirivalve- politsei-, pääste-, sõjaväelistes valdkondades ja ka tsiviilvaldkondades nagu keskkonnakaitse,“ märkis Raba.

„Leevendusstrateegiana saab osa andureid ja kaameraid paigaldada kas aerostaadi enda sildumismasti või selleks otstarbeks kohaldatud konstruktsioonidele nagu valvetornid või radarimastid, mis võimaldab jätkata seiret ilma katkestuseta,“ selgitas Raba.
Ta sõnas, et uuringu eesmärk on pakkuda täiendust mitmekihilisse kaugseiresse, kus avastamine, tuvastamine, seire ja vajadusel sekkumine, elimineerimine on üliolulised. „Aerostaat pakub püsivat seirevõimekust ja lisaks saab aerostaadi platvormi komplekteerida ka tõrje- ja ründevõimekusega.“

„Aerostaat vajab mehitatud meeskonda, kes teostab järelevalvet ja teostab nõutud hoolduse ning seires peavad olema selged reeglid, et kaitsta inimeste privaatsust,” möönis Raba. Vaatamata sellele pakub tema sõnul lõastatud aerostaat Eestile võimaluse katta kiirelt ja mõistliku hinnaga just seda õhuruumi kihti, kus on praegu kõige suuremad lüngad. 

Uuringut saab lähemalt lugeda siit.