Eestis plaanitakse aasta-aastalt suurendada vabatahtlike arvu, kes kõrvuti riigiasutustega pakuvad elanikele korrakaitse- ja päästeteenuseid. Ühest küljest on riiklik eesmärk kaasata Eesti elanikkonda aina enam ühist turvalisust tagavatesse tegevustesse, teisest küljest on tõdetud, et nii Politsei- ja Piirivalveametit kui ka Päästeametit ootavad tulevikus personalipuudusest tulenevad probleemid. Analüüsis keskendutakse abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ja vabatahtlikele merepäästjatele ning nende praeguste tegevuste kitsaskohtadele. Eesti elanikel on õigustatud ootus abile ja turvalisusele, mida on võimelised koostöös riigiasutustega pakkuma ka hästi varustatud ja koolitatud vabatahtlikud. Peamiseks järelduseks on tagada motiveeritud vabatahtlike tegevustele sobilikud tingimused ja süsteemne tugi. Töö tulemustest lähtuvad soovitused on indikatiivsed ja juhivad tähelepanu vabatahtlike ootustele.