Uudised

Kuldmärgise pälvinud Sisekaitseakadeemia jagab peresõbralikkuse kogemust

moonika-viidul

Avaldame 17.11.2023 Äripäeva Personaliuudised.ee's ilmunud intervjuu meie üldosakonna juhataja-personalijuhi Monika Viiduliga. 
 



Kuldmärgise pälvinud Sisekaitseakadeemia jagab peresõbralikkuse kogemust
 

Sisekaitseakadeemia üldosakonna juhataja-personalijuhi Monika Viiduli sõnul on läbitud aastatepikkuse programmi suurim väärtus süsteemsuse loomine töötajasõbraliku kultuuri arendamisel ja tegevuste juhtimisel.

7. novembril andis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Sisekaitseakadeemiale pidulikult üle peresõbraliku tööandja kuldmärgise. Intervjuus kirjeldab personalijuht Moonika Viidul märgise saamisele eelnenud tegevuste põhjuseid, eesmärke ja tagamaid ning jagab nõuandeid ja soovitusi ka neile, kes on veel selle tee alguses või alles kaaluvad märgise taotlemist.
 

Pälvisite äsja peresõbraliku tööandja kuldmärgise. Mis tagas selle, et nii kõrge tunnustuse oma organisatsiooni pere- ja töötajasõbralikkusele saite?

Oleme töötaja- ja peresõbralikkuse poole teadlikult püüelnud. Soovime, et töötaja elukaar oleks meie juures selline, et inimestel oleks akadeemiasse hea tulla, siin hea olla ning siit ka meeldiv lahkuda ja meid tööandjana edasigi soovitada. Uute tulijate jaoks võtsime näiteks tänavu kasutusele sisseelamisprogrammi, kus värsketele kolleegidele tutvustavad oma valdkondi üksuste juhid, kohtutakse rektori ja prorektoritega ning saadakse tuttavaks meie Tallinna õppehoone majaga.

Töötajad hindavad iseseisva tegutsemise võimalust ja seda kinnitas ka hiljutises rahulolu-uuringus antud tagasiside. Tööandja jaoks on sellised inimesed suur väärtus, kes otsivad ise võimalusi ja lahendusi ning tahavad oma tööd hästi teha. Ilmselt paistame silma selle poolest, et meil on tõeliselt lai valik koolitusi, millest iga töötaja saab soovi ja võimaluse korral osa võtta. Veebiüleselt korraldab meie täiendusõppe keskus umbes kord kuus eri teemadel miniloenguid ja digiarengu osakond tutvustab regulaarselt õppejõudude digipädevuse kasvatamiseks uusi nippe, millest saavad muidugi soovi korral osa ka kõik teised töötajad. Lisaks on meil hulgaliselt konverentse, seminare ning teaduskollokviume, millest kõigest saavad meie inimesed osa võtta, kui töögraafik vähegi võimaldab.

Kui keegi kolleegidest on otsustanud mujal uusi väljakutseid vastu võtta, pakume talle võimalust teha lahkumisvestlus. Seni on pea kõik kolleegid selle võimaluse ka vastu võtnud. Meie eesmärk on saada nende vestluste kaudu tagasisidet, mis akadeemias on hästi ja mis võiks olla paremini ning seda tagasisidet püüame siis põimida oma edaspidistesse tegevustesse nii, et asjad oleks ikka paremini. Vestluste kokkuvõtte saadan igale vestlejale täiendamiseks-parandamiseks ja nii jääb sellest ka talle endale mälestus. Sellised vestlused on konfidentsiaalsed, ent kui sealt tuleb esile midagi, mida oleks kasulik lahkuja juhil või mõnel teisel kolleegil teada, siis küsin alati vestluspartnerilt, kas tohin seda infot teda tsiteerides jagada või mitte. Tema otsustab, kas ei või jah. Üldistatult võtame vestlustest tagasiside igal juhul kaasa.

Kindlasti pean ära mainima ka meie suurepärased sportimisvõimalused, mis on akadeemias tõesti mitmekesised. Lisaks sellele, et töötajad saavad kasutada meie erinevate asukohtade jõusaale, toimuvad meil spordijuhi Epp Jalaka eestvedamisel erinevad treeningud ja spordiüritused nii õppuritele kui ka töötajatele. Sisekaitseakadeemia on ka esimene Eesti kõrgkool, kes sai mõni aasta tagasi Rahvusvahelise Üliõpilasspordi Föderatsiooni (FISU) algatatud tervisliku ülikoolilinnaku sertifitseerimismärgise, mille uhked kandjad me oleme.

Mida pere- ja töötajasõbralikkus Sisekaitseakadeemia jaoks tähendab?

Selle aasta kevadel käisin meie eri üksuste koosolekutel n-ö külas, et koos arutleda, mida pere- ja töötajasõbralik tööandja Sisekaitseakadeemia mõistes tähendab. Ühe teemana tõusis esile ka küsimus, mida üldse mõista peresõbralikkuse all. Koos mõtisklesime, et ühelt poolt tundub, et peresõbralikkus tähendaks justkui ainult väikeste lastega perekonda. Seda lähenemist kinnitab muidugi ka asjaolu, et väikeste lastega peredele pöörame suuremat tähelepanu – meil on lastele jõulupidu ja -kingid, osaleme „Tööle kaasa“ algatuses, kus lapsed on saanud oma vanemaid töövarjutamas käia, meil on mängutuba, kus väikelaste vanemad heal meelel tööd teevad, kui on lapse tööle kaasa võtnud jne.

Samas on peresõbralikkus ka see, kui meie töötaja saab tänu paindlikule töökorraldusele hoolitseda oma vananenud vanemate eest või viia lemmikloom arsti juurde. Mina usun, et pere on lai mõiste, mida määratleb ja sisustab iga inimene ise.

Millised on olnud peamised väljakutsed, mis töötajatel töö- ja muu elu ühildamisega tekivad?

Eks aeg-ajalt tuleb ikka ette nõudlikuma koormusega perioode ja kui parasjagu on töömaht suurem, siis on keeruline ka perele rohkem tähelepanu pöörata.

Kuidas olete neid väljakutseid lahendanud, organisatsioonikultuuri töötajasõbralikuks muutnud?

Meie töötajad hindavad väga paindlikku kaugtöövõimalust. Meil on inimesi, kelle töökoht on ühes ja elukoht teises linnas ning kes käivad kontoris vaid üksikutel päevadel nädalas. On inimesi, kes ongi planeerinud osa oma tööajast regulaarselt kodukontorisse ka siis, kui elavad töökohale üsna lähedal. Kaugtöö ja kontoris töötamise kombineerimine annab võimaluse hoida kokku transpordile kuluvat aega, aga kasutada kodutöö päevi näiteks ka suuremat süvenemist vajavate ülesannete tegemiseks. Samas saab ju kodus töötades n-ö möödaminnes pesumasina tööle ja kartulid keema panna ning lapsele pai teha. Peamine on, et kodus töötajad end üle ei töötaks. Omast käest tean, et kaugtöö ajal kipub ajataju vahest kaduma ja märkamatult oled töötanud pikemalt kui kontoripäevadel.

Kas haridussektoris võib olla raskem head töötajakogemust pakkuda kui mõnes teises sektoris?

Sisekaitseakadeemia kui ekspertorganisatsiooni akadeemiline töötajaskond on suures osas pärit meie partnerasutustest – neist asutustest, kelle jaoks me järelkasvu kasvatame. Meie töötajad on oma ala parimad eksperdid, kes on kõik pärit erinevatest organisatsioonikultuuridest nagu politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, häirekeskus, siseministeerium, maksu- ja tolliamet ning justiitsministeeriumi vanglateenistus. Igaüks tuleb oma organisatsioonist saadud kogemuste ja harjumustega ning inimlik on otsida sarnaseid nüansse ka uues organisatsioonis. Seega ütleksin, et üks suurimaid väljakutseid on sobitada nende tugevate organisatsioonide kuultuurikillud meie, mosaiiki, kuhu oleks põimitud meie töötajate jaoks olulised ja väärtust loovad võimalused.

Millist väärtust saite peresõbraliku tööandja programmist?

Suurim väärtus oli minu hinnangul süsteemsuse loomine. Programm on üles ehitatud nutikalt: on kolm kohustuslikku ja seitse vabatahtlikku meedet. Iga meetme vaates tuleb programmi sisenemisel oma organisatsiooni sisuliselt hinnata ja üles märkida, mis seisus selle meetme asjus ollakse. Paika tuleb panna ka, kuhu jõuda soovitakse. Eesmärgi saavutamise teekonnale määrati igale programmis osalejale konsultant, kes aitas üle vaadata eesmärkide saavutamiseks loodud tegevuskava ja kellega koos sai tegevuskava täitmist regulaarselt jälgitud (suur aitäh meie konsultandile Katri Rohesalule).

See kõik andis võimaluse võtta kasutusele ning hoida tegevusi ja tingimusi, tänu millele saab inimeste tööelukaar olla meeldiv, asjakohane ja toetatud. Meil on hulk tegevusi sel elukaarel hiljuti algatatud ja kindlasti ei jää me siin loorberitele puhkama, vaid pigem on algamas uus teekond, mille jooksul head töötajakogemust pakkuda tahame. Soovime, et Sisekaitseakadeemia oleks koht, kus inimesed tahavad pikaajaliselt töötada, sest nad tunnevad end akadeemias hästi – nad on toetatud, märgatud ja neist hoolitakse.

Miks tasub organisatsioonil pere- ja töötajasõbralikkusega tegeleda?

Pere- ja töötajasõbralikkus on osa organisatsiooni väärtuspakkumisest, mille hulka kuuluvad töö ja karjäär, areng, töökeskkond ja inimesed ning tasu ja muud motivaatorid. Pere- ja töötajasõbralikkus on kahtlemata väärikal kohal nende muude motivaatorite seas.

Mida soovitate neile, kes alles kaaluvad programmiga liitumist – kellel liituda tasub ja mida programmist oodata?

Programmiga tasub liituda kõigil, kel on soovi süsteemselt töötajakogemusele tähelepanu pöörata. Arvestada tuleb, et tegemist on programmiga, mis nõuab tööandjalt süvenemist ja päris palju panustamist. Akadeemias oli moodustatud näiteks kolm töörühma eri üksuste töötajatest, mis eri valdkondadega tegevuskava raames tegelesid.

Töömaht sõltub muidugi sellest, mis seisus tööandja programmiga liitumisel on. Kindlasti on organisatsioone, kus märgise saamine on vaid juba olemasolevate tegevuste fikseerimise küsimus. Mõni teine organisatsioon, kus asjad programmiga liitumisel aga veel nii eeskujulikul tasemel ei ole, saab programmi kaudu häid näpunäiteid ja ekspertide tuge, et oma töötajasõbralikkust süsteemselt arendada.

Kuidas nüüd saavutatut edasi hoida plaanite?

Meile antud kuldne märgis on esimene teetähis töötaja- ja peresõbraliku tööandja pikal teekonnal. Nagu meie töötajate seas hiljuti tehtud töötajate rahulolu-uuring näitas, siis meil on asju, mille üle uhke olla ja mida hoida, ning on ka asju, mille paremaks muutmise nimel tuleb plaani seada ja seejärel seda ellu viima hakata. Uuringust saadud tagasiside baasil edasiste sammude seadmine aitab meil hoida ja arendada end ka töötaja- ja peresõbraliku tööandjana.

 



Loe varasemat uudist siit: Sisekaitseakadeemia pälvis peresõbraliku tööandja kuldmärgise