Rändepoliitika aastaraport 2025: kriisid ja väljakutsed rõhutasid vajadust rangema rändehalduse järele
Sisekaitseakadeemias tegutsev Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändepoliitika aastaraport annab põhjaliku ülevaate Eesti ja Euroopa Liidu 2024. aasta olulisematest rändepoliitika arengusuundadest ja tulevikutrendidest.
2024. aastal mõjutasid rändesuundumusi Euroopas mitmed paralleelselt toimuvad kriisid — jätkus Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, samal ajal süvenesid pinged Lähis-Idas ja mitmel pool Aafrikas. Euroopat mõjutava sundrände peamiseks allikaks jäi endiselt Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas. Varjupaigataotluste koguarv langes ELis 2024. aastal alla miljoni piiri ning ebaseaduslikke piiriületusi tuvastati varasemast 38% vähem, tuues näitajad tagasi 2021. aasta tasemele. Samas suurenes oluliselt rändeaktiivsus ELi idasuunal, mis tõstis esile uued väljakutsed seoses Valgevene ja Ukraina piiriüleste liikumistega.
Euroopa Liidu riikide tööjõupuuduse leevendamiseks algatati mitmeid reforme kolmandatest riikidest pärit töötajate meelitamiseks ja riigis hoidmiseks. Samal ajal pöörati tähelepanu haavatavate rühmade, sh Ukraina sõjapõgenike olukorrale: paljud riigid liikusid ajutistelt kriisimeetmetelt pikaajalise lõimumise suunas, keskendudes tööturule juurdepääsule, keeleõppele ja kvalifikatsioonide tunnustamisele.
Euroopa Komisjon võttis 2024. aastal vastu varjupaiga- ja rändehalduse reformi, mis seab uue suuna kriisideks valmisolekuks ja tõhusamaks rände haldamiseks. Õigustik tasakaalustab vastutust ja solidaarsust liikmesriikide vahel. Reform rakendub 2026. aasta juunis.
2024. aastal liikus Euroopa Liit rangema rändepoliitika suunas. Seda iseloomustas näiteks Schengeni sisepiirikontrollide ajutine taastamine mitmes liikmesriigis, mida põhjendati ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskidega. Samuti karmistati elamislubade, viisade ja kodakondsuse taotlemise tingimusi. Need sammud viitavad laiemale suundumusele, kus rändepoliitikas pööratakse enam tähelepanu turvalisusele. Lisaks on kasvanud vajadus keskenduda tugevdatud biomeetrilistele kontrollidele ja digivõimekuse tõstmisele.
Ränderaport on jaotatud üheteistkümnesse teemapeatükki. Sissejuhatuse järel antakse ülevaade üldistest tegevussuundadest rände valdkonnas, seaduslikust rändest, rahvusvahelisest ja ajutisest kaitsest, kohanemisest ja lõimumisest, kodakondsusest, ebaseaduslikust rändest, inimkaubandusest, tagasisaatmisest päritoluriiki ning arengukoostööst.
Rändepoliitika aastaraportiga saab tutvuda siin.
