Aruanne võtab kokku Sisekaitseakadeemia ja Politsei- ja Piirivalveameti uurimisprojekti „Mehitamata õhusõidukite kasutamise võimalused Eestis liiklusõnnetuse sündmuskohalt andmete kogumiseks“. Lõpparuanne annab ülevaate 2019. aasta eelkatsest, katse tulemuste lisauurimiseks 2020. aastal moodustatud uurimisgrupi tööst ning esitab ülevaate uurimisgrupi 2020.–2021. aasta uurimistegevustest ja andmeanalüüsi tulemustest.

Mõttepaber annab ülevaate kesksetest argumentidest mehitamata õhusõidukite piiril rakendamise eeliste ja kaasnevate probleemide kohta. Käsitletakse teemasid, mis on selles kontekstis aktuaalsed: tehnoloogia rakendamisega kaasnev lisavõimekus piiritsooni seires, seirevõimekuse tõhustumisega tekkinud ohud ja tehnoloogia rakendamise sobilikkuse küsimused. Lisaks vaadeldakse mehitamata õhusõidukite rakendusaspekte, millele peaks uue tehnoloogia kasutamise sobilikkust hinnates ning maailmapraktikatest ja arengutest lähtudes tähelepanu pöörama.

Sisekaitseakadeemia finantskolledži õppejõudude kirjutatud tollinduse eriala kõrgkooliõpik annab ülevaate tolliprotseduuridest, nende eesmärkidest ja omavahelistest seostest.

Helle Koitla on Sisekaitseakadeemia finantskolledži nooremlektor ja õpetab tolliga seotud ainekursuseid. Tema õpetamis- ja uurimishuvid on seotud peamiselt tollitoimingutega, sh tolliprotseduuridega.

Raport koosneb kolmest peatükist, milles eesti, läti ja leedu autorid prognoosivad Valgevene edasiste arengute mõju Balti riikide turvalisusele ja julgeolekule.

Autorid võtsid aluseks kolm võimalikku stsenaariumit, kuhu suunas võib Valgevene areneda: Valgevene-Venemaa sügavam integratsioon liitriigiks; Aleksandr Lukašenko jätkamine või tema asendamine sarnase riigipeaga; Valgevene pöördumine läände. Raportis hinnati võimalike arengute mõju Balti riikide majandusjulgeolekule, rändele, kuritegevusele ja piirihaldusele.

Uuring vaatleb, kuidas radikaalsed vandenõuteooriad, mis on juba äärmuslike ideoloogiate osa või mida integreeritakse pandeemia käigus äärmuslikesse ideoloogiatesse, on kasutanud COVID-19 pandeemiat ja sellest tekkinud kriisi, tehes sellest hüppelaua oma ideede tõhusamaks levitamiseks, toetajate arvu suurendamiseks ja nende mobiliseerimiseks. COVID-19 pandeemia ajal on maailm informatsiooniliselt väga ühendatud ning vandenõuteooriad ja äärmuslikud ideoloogiad on internetipõhiselt ja eriti sotsiaalmeedias levitatavad üle maailma.

Õppuste korraldamise juhend on toeks inimestele ja asutustele, kel puudub varasem õppuste korraldamise kogemus, kuid on soov ja vajadus seda teha. Juhendi koostamisel on kasutatud juba eksisteerivate õppuste instruktaaže selliselt, et see asetuks nende hierarhias kõige esimesele tasandile. Õppuste juhend on mõeldud läbiviidavate koolituste tugimaterjaliks.

Välisvõitlejad ja nende pered, kes naasvad oma päritoluriiki pärast ISISe langemist Süürias, on tekitanud märkimisväärset survet ELi liikmesriikide institutsioonidele. Olukord nõuab asutustevahelise võrgustiku loomist, et tagada nõuetekohane vastutusele võtmine, deradikaliseerimine ja taasintegreerimine ning naasvate välisvõitlejate ja nende perede abistamine erinevatel tasanditel.

Eestis plaanitakse aasta-aastalt suurendada vabatahtlike arvu, kes kõrvuti riigiasutustega pakuvad elanikele korrakaitse- ja päästeteenuseid. Ühest küljest on riiklik eesmärk kaasata Eesti elanikkonda aina enam ühist turvalisust tagavatesse tegevustesse, teisest küljest on tõdetud, et nii Politsei- ja Piirivalveametit kui ka Päästeametit ootavad tulevikus personalipuudusest tulenevad probleemid. Analüüsis keskendutakse abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ja vabatahtlikele merepäästjatele ning nende praeguste tegevuste kitsaskohtadele.

See mõttepaber arutleb, kas hübriidsõdu ja hübriidseid ohte kaardistav andmebaas oleks asjakohane. Samuti arutletakse, kas andmebaas võiks asuda Eestis ja kas seda võiks hallata Sisekaitseakadeemias asuv sisejulgeoleku instituut, kus uuritakse julgeolekuküsimusi (sh hübriidsõda, terrorism, infosõda, radikaliseerumine).