Euroopa Liidu agentuuri eu-LISA edasised võimalused Eestis

2012. aastal alustas tegevust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA). Agentuuri ülesanne on hallata Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika rakendamiseks vajalikke suuremahulisi IT-süsteeme. eu-LISA peakorteri asukohaks sai Tallinn, peamiseks tegevuskohaks Strasbourg ja varusüsteemide asukohaks Saint Johann im Pongau.

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine Euroopa Liidu sisepiiridel oli COVID-19 ootamatu, laialdase ja piirideta leviku tõttu aktuaalne 2020. aasta kevadel. 2021. aasta kevad ei ole toonud oodatud leevendust ja nii on mitu Euroopa Liidu liikmesriiki kasutanud võimalust jätkata sisepiiridel piirikontrolli.

Analüüs annab ülevaate piirikontrolli taastamise õiguslikest alustest Euroopa Liidus.

Loengusari "Turvaline Eesti"

Kalev Pihli veebiloeng "eID riskid ja võimalused"

Elektrooniliselt enda isiku selgeks tegemine tehiskeskkonnale on igapäevane ja vältimatu. Miks see protsess on aga vaevaline ja miks süsteemid ei tunne meid juba käigupealt või kui tunnevadki, siis miks see peaks probleem olema? Mil määral uued tehnoloogilised meetodid meid aitavad? Kuidas vanad meetodid ajas ohtlikuks muutuvad?

Sisekaitse personalireservid ja nende vajadus

Raport käsitleb võimalusi, kuidas täiendada sisejulgeoleku valdkonna personaliressursse kriisiolukorras. Empiiriliselt põhineb raport julgeolekuekspertidega tehtud poolstruktureeritud intervjuude analüüsil. Sisekaitsereservi loomise vajadus on tingitud mitte üksnes Eestis toimunud ja toimuvatest sisejulgeolekukriisidest ja -probleemidest, vaid ka sisejulgeoleku (hübriid)kriisidest väljaspool Eestit. Sealhulgas kriisidest, mida põhjustavad erinevad välisfaktorid ja muud mõjutajad (näiteks COVID-19 pandeemia ja sellest tekkinud kriis).

Loengusari "Turvaline Eesti"

Janar Holmi veebiloeng "Kes hoiab tulevikus korda ja päästab, ravib ja õpetab?"

Oleme Eestis jõudnud hetke, kus tuleks ausalt tunnistada: kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu. Selle põhjuseks ei ole mitte ainult raha, vaid ka inimeste puudus. Kõike ja kõikjal võrdselt hästi teha ei ole jõukohane, ükskõik kui efektiivseks me süsteemi ei muudaks. Milline on olukord esmatähtsate avalike teenuste pakkumisel ning kuidas ressursipiiranguga toime tulla? Kas meid päästavad digiteenused?