24. ja 25. septembril 2024 toimus Sisekaitseakadeemias rahvusvaheline konverents "Kuidas võidelda finantskuritegevusega: uued võimalused ja lähenemised". Konverentsil esinesid tunnustatud teadlased ja eksperdid, kes avasid teemat erinevatest vaatenurkadest.
Olete oodatud osalema Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi teaduskeskuse korraldataval seminaril „Digitaalse kultuuripärandi küberturvalisusest“.
Sündmus toimub 3. oktoobril 2024.a algusega kell 10.00 Sisekaitseakadeemia konverentsikeskuses (Kase 61, Tallinn) Eduard Raska auditooriumis (I korrusel).
2024. a kevadel kiitsid Euroopa Liidu institutsioonid heaks uue rände- ja varjupaigapaketi, mis annab liikmesriikidele tugeva õigusliku aluse rände terviklikuks ja integreeritud haldamiseks. Reformiga luuakse ühtne Euroopa Liidu varjupaiga – ja rändehaldamise süsteem, mis võimaldab liikmesriikidel ühiselt liikuda pikaajaliste ja kestlike lahenduste poole. Läbirääkimised paketi eelnõude üle kestsid juba alates 2016. aastast ning nüüd on alanud periood, mil liikmesriikidel tuleb teha ettevalmistusi õigusaktide rakendamiseks 2026. aastal.
Esmakordselt stardib Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses õpingutega politseiõpperühm. 2. septembril alustavad koos kõigi teiste õppuritega oma kooliteed ka 24 tulevast piirihaldusametnikku.
Tegu pole päris tavaliste õppuritega vaid juba tööelus kogenud karjääripöörajatega, kes üle Eesti kandideerisid tööle Politsei- ja Piirivalveametisse ning asuvad nüüd õppima politseiniku ametit ja omandama teadmisi piirihaldusest Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses.
Täna, 30. augustil 2024, kell 14.00 toimus Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse lipuväljakul traditsiooniline kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe avaaktus. Aktusel osalesid nii uued kui ka jätkavad õppurid, akadeemia töötajad ning koostööpartnerid. Aktus algas õppurite rivistusega, millele järgnesid tervituskõned rektor Kuno Tammearult, siseministritilt, koostööpartnerite juhtidelt ning õppurite esindajalt. Sel aastal alustas Sisekaitseakadeemias õppetööd 456 uut õppurit, kokku on õpilasi hetkel immatrikuleeritud 1121.
Sisekaitseakadeemia kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe avaaktus toimub reedel, 30. augustil 2024 kell 14.00 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuse lipuväljakul (Kase 61).
Aktus algab õppurite rivistusega, uue õppeaasta alguse puhul saavad sõna tervituseks rektor Kuno Tammearu, ministrid, koostööpartnerite juhid ja õppurite esindajad. Aktus lõpeb piduliku väljamarsiga, millele järgneb ühine õppeaasta alguse tähistamine.
24. ja 25. septembril 2024. a toimub Sisekaitseakadeemia konverentsikeskuses (Eduard Raska auditooriumis, Kase 61, Tallinn) kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents "Kuidas võidelda finantskuritegevusega: uued võimalused ja lähenemised".
Ootame konverentsil osalema teadlasi, poliitikakujundajaid, praktikuid ja kõiki huvilisi, et arutada finantskuritegevuse viimaseid arenguid. Sündmus pakub uusi ideid ja koostöövõimalusi finantskuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.
Konverents toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.
Oktoobrist alustab Sisekaitseakadeemias teadusprorektorina tööd Riin Tamm. Teadusprorektori eesmärk on teadustegevuste arendamine lähtuvalt Sisekaitseakadeemia uuest kümneks aastaks kinnitatud strateegiast. Üks strateegilisi sihte on luua toimiv siseturvalisuse teaduse ja arenduse ökosüsteem ehk teadustegevuseks sobiliku loomingulise, innovaatilise ja motiveeriva töökeskkonna loomine, mis mängib olulist rolli ka akadeemia teadusasutuseks evalveerimisel.
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis äsja valminud raport kirjeldab taristuga seonduvaid julgeolekuriske keskendudes merealuste ühenduste haavatavusele ja riskide maandamiseks vajalikele meetmetele.
Tänapäevane rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmetahuline ja muutub dünaamiliselt. Nähtavalt on kasvanud geopoliitilised pinged ning riikide võimukonkurents mõju ja ressursside pärast. Peamine julgeolekuoht Eestile on Venemaa agressiivne läänevastane poliitika. Agressioonisõda Ukrainas näitab, et Venemaa ei välista ka kineetilise sõjalise jõu kasutamist. Rahvusvahelised konfliktid põhjustavad humanitaarkriise ja migratsioonilaineid.
