Kriisireguleerimine
Mikrokraadiprogramm päästeteenistuse kõrghariduse õppekava alusel. Maht 26 EAP.
Eesmärk
Mikrokraadiprogrammis osalenu mõistab riskijuhtimist ja kriiside ennetamise võimalusi, samuti hädaolukorraks valmisoleku, riigi ja ühiskonna kriisiaja valmiduse ning toimepidevuse korraldust; omandab teadmised kriisikommunikatsiooni ja -psühholoogia olemusest ja vajadusest, kriisijuhtimise struktuuridest ja rollidest, tsiviil-sõjalisest koostööst, ulatusliku evakuatsiooni korraldamisest ning oskab lahendada ressursimahukaid sündmusi piirkondlikul ja regiooni tasandil.
Sihtgrupp
Keskharidusega õppijad, kel on huvi või tööalane vajadus olla kursis kriisireguleerimise valdkonnaga ja/või kes soovivad hiljem päästeteenistuse kõrghariduse õppekaval õpinguid jätkata.
Õpiväljundid
Moodul 1. Riskijuhtimine
- teab riskijuhtimise olemust, riskianalüüsi ja võimeanalüüsi metoodikaid ning riskianalüüsi rakendamise võimalusi kriiside ennetamisel ja ruumilisel planeerimisel;
- arutleb loodus-, tehis-, sotsiaal- ja julgeolekukeskkonna ning üleilmastumisega seotud riskide üle maailmas, Läänemere regioonis ja Eestis;
- hindab kriitiliselt tehnoloogilise arengu positiivset ja negatiivset mõju ning tehnoloogia kasutamisega seotud eetilisi ja õiguslikke küsimusi;
- analüüsib hädaolukordade riskistsenaariume, hinnanguid ning hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid;
- mõistab riskikommunikatsiooni korraldust ja teavitustöö turunduse põhialuseid;
- hindab etteantud riskianalüüsi metoodikaga piirkonna või valdkonna riske.
Moodul 2. Hädaolukordadeks valmisolek
- teab hädaolukorraks valmisoleku üldisi ja õiguslikke aluseid ning planeerimise põhimõtteid;
- mõistab planeerimise, ressursihalduse, varude moodustamise ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamise põhimõtteid;
- teab kriisireguleerimise õppuste nõudeid ning metoodikat;
- selgitab kriisireguleerimise struktuuride ülesandeid ja töökorraldust ning Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel;
- mõistab kriisireguleerimisega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärke, ülesandeid ja koostöö põhimõtteid ning riikidevahelist koostööraamistikku rahvusvahelise abi andmisel ning vastuvõtmisel.
Moodul 3. Riigi ja ühiskonna kriisiaja valmidus ning toimepidevus
3.1 Riigi ja ühiskonna toimepidevus
- teab riigikaitse laia käsituse aluseid ja tegevussuundi, elutähtsate teenuste ja üldhuviteenuste toimepidevuse õiguslikku alust, korraldust ning analüüsi ja planeerimise põhimõtteid;
- kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldust ja teenuse osutamist kohaliku omavalitsuse üksuses.
3.2 Kriisiaja valmidus ja toimepidevus
- kirjeldab hädaolukorra lahendamise plaani koostamise protsessi ja nõudeid ning hindab plaani nõuetekohasust;
- teab asutuse ja ettevõtte kriisiaja valmiduse kavandamise põhimõtteid ja ülesandeid, toimepidevuse tagamise korraldust ning kriisiaja tegutsemise ja juhtimise korraldust.
Moodul 4. Kriisikommunikatsioon ja -psühholoogia
- valib suhtlustehnikaid, kasutab argumentatsiooni olukorrast ja inimeste suhtlusvalmidusest lähtudes, et tulemuslikult suhelda;
- mõistab kriisikommunikatsiooni olemust, seost kriisijuhtimisega ning selle rakendamise vajalikkust;
- analüüsib juhtimisstruktuuridelt saadavat informatsiooni ja kriitilise sündmuse mõju avalikkusele, sh erinevatele sihtrühmadele;
- rakendab kriisikommunikatsiooni peamisi meetmeid ja põhimõtteid matkitud kriisiolukorras;
- selgitab üksikisiku ja rühma stressi mõju otsuste langetamise protsessile kriisiolukorras ning arvestab sellega kriisikommunikatsiooni korraldamise tervikprotsessis.
Moodul 5. Kriisijuhtimine
- mõistab sündmuskoha, regiooni ja üleriigilise juhtimistasandi rolle, vastutust ja ülesandeid;
- oskab ära tunda kriisisituatsiooni ning algatada kriisijuhtimise piirkondlikul ja regiooni tasandil;
- planeerib matkitud kriisiolukorras ressursse, lähtudes kehtivatest dokumentidest;
- analüüsib tegevusi matkitud kriisi puhul või toimunud kriisi juhtumianalüüsis.
Moodul 6. Tsiviil-sõjaline koostöö kriisireguleerimises
- teab tsiviil-sõjalise koostöö õiguslikku alust, planeerimist ja koordineerimist;
- mõistab ulatusliku evakuatsiooni õiguslikku alust ja evakuatsiooniplaani ning evakuatsiooni rakendamist vajavaid riskistsenaariume;
- kavandab ulatusliku evakuatsiooni etteantud stsenaariumi põhjal;
- planeerib etteantud kaasuse põhjal kaitseväe ja kaitseliidu ressursside kasutamist tsiviilkriisi lahendamisel;
- analüüsib tsiviilasutuste ülesandeid vastuvõtva riigi toetuse korraldamisel.
Sisu
Moodul 1. Riskijuhtimine
- Riskijuhtimise olemus, mõisted. Õigusaktid, juhendid, standardid.
- Riskianalüüsi tehnikad ja metoodikad. Hädaolukorra riskanalüüs, julgeolekuohtude hindamine.
- Võimeanalüüs.
- Looduskeskkonnaga seotud riskid maailmas ja Eestis. Kliimamuutused, üleilmastumine.
- Tehiskeskkonnaga seotud riskid. Elutähtsa teenuste toimepidevus.
- Sotsiaal- ja julgeolekukeskkonna riskid.
- Ennetavad meetmed. Ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete kavandamine.
- Riskikommunikatsioon.
- Riski- ja võimeanalüüsi harjutused.
Moodul 2. Hädaolukordadeks valmisolek
- Kriisireguleerimise üldised alused, mõisted, eesmärgid ja põhimõtted.
- Hädaolukorraks valmistumine. Õiguslik alus ja metoodika. Planeerimine. Hädaolukorraks valmisoleku võimekuse hindamine ja analüüs.
- Hädaolukorra lahendamise plaanid.
- Ennetav kriisireguleerimine. Kriisijuhtimise struktuuride moodustamine ja ettevalmistamine. Töökeskkondade ettevalmistamine.
- Varajase hoiatuse ja avastamise süsteemid. Olukorrateadlikkus hädaolukordadeks valmisolekul.
- Asutustevaheline koostöö ja vastutuse jaotus hädaolukordade lahendamisel.
- Ressursside planeerimine.
- Kriisireguleerimise õppuste regulatsioon Eestis. Põhimõtted ja juhendid. Õppuste planeerimine ja läbiviimine. Õppuse kavand. Hindamise põhimõtted ja hindamise korraldus.
- Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine.
- Ulatuslik evakuatsioon.
- Elanikkonnakaitse.
- Rahvusvahelise abi osutamine ja vastuvõtmine.
- Hädaolukordadest õppimine.
Moodul 3. Riigi ja ühiskonna kriisiaja valmidus ning toimepidevus
3.1 Riigi ja ühiskonna toimepidevus
- riigikaitse lai käsitus;
- julgeolekupoliitika alused;
- elutähtsate teenuste toimepidevus;
- üldhuviteenused;
- toimepidevuse analüüsi ja planeerimise põhimõtteid;
- elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldus kohaliku omavalitsuse üksuses.
3.2 Kriisiaja valmidus ja toimepidevus
- planeerimine;
- hädaolukorra lahendamise plaan, plaani koostamise protsess ja nõudeid;
- koostöö korraldamine, koostöö platvormid;
- asutuse ja ettevõtte kriisiaja valmiduse kavandamine;
- toimepidevuse tagamine;
- asutuse tegutsemine ja juhtimine kriisiajal;
- erikorrad.
Moodul 4. Kriisikommunikatsioon ja -psühholoogia
- Kriisikommunikatsiooni mõiste, põhimõtted, seosed kriisireguleerimise ja riskikommunikatsiooniga.
- Kriisikommunikatsiooni regulatsioon Eestis, asutuste ülesanded kriisikommunikatsiooni korraldamisel.
- Kriisikommunikatsiooni planeerimine, peamised etapid ja meetmed.
- Meediasuhtlus.
- Kriisikommunikatsiooni kanalid, sihtgrupid, sõnumite kujundamine, käitumisjuhised.
- Teavitusgrupp ja rollid.
- Infohaldus.
- Uus meedia.
- Traumaatilised kriisid ja nende olemus.
- Psüühiline häiritus kriisis.
- Psühholoogilise kriisi faasid ja toimetulekumeetodid.
- Psühhosotsiaalsed toetavad ja raskendavad tegurid kriisis.
- Psühholoogilise esmaabi ja treeningvestlused.
Moodul 5. Kriisijuhtimine
- Kriiside lahendamine, kriisi äratundmine,olukorrateadlikkus ja otsustamine.
- Kriisijuhtimise mudelid, juhtimistasandid ja- struktuurid ning koostöömudelid.
- Kriisijuhtimine Eestis.
- Kriisijuhtimine ja kriisirollid, teenuste toimepidevus ja staabitöökorraldus Päästeametis.
- Juhtivasutuse ülesanded.
- Ressursimahuka sündmuste lahendamine piirkondlikul ja regionaalsel tasandil, simulatsiooniharjutused ja koostööõppus.
Moodul 6. Tsiviil-sõjaline koostöö kriisireguleerimises
- Tsiviil-sõjalise koostöö olemus ja õiguslik alus.
- Planeerimine ja koordineerimine.
- Koostöö korraldus.
- Ulatuslik evakuatsioon, evakuatsiooni õiguslikud alused, evakuatsiooni kontseptsioon, riiklik evakuatsiooniplaan.
- Kaitseväe ja kaitseliidu ressursside kasutamine tsiviilkriisi lahendamisel.
- Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded ja tegevused ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel.
- Vastuvõtva riigi toetus, tsiviilasutuste ülesandeid vastuvõtva riigi toetuse korraldamisel.
Õppemeetodid: loeng, seminar, iseseisev töö.
Maht
676 ak/h
Kontakt
koolitus@sisekaitse.ee