Raamatud

Jaak Kiviste, Piret Teppan, Riho Rei, Eda Sieberk
2020

Õppematerjali eesmärk on toetada õpetajat õppematerjali ja meetoditega õpilaste kujundamisel vastutustundlikuks kodanikuks, kellel on teadmised enda kohustustest ja politseiorganisatsiooni rollist ühiskonna turvalisuse tagamisel.

Riho Rei
2020

Õppematerjal aitab sisekaitseõpetajal tunde ette valmistada ja anda. Teemade käsitlemisel on kasuks õpetaja erialaspetsiifilised teadmised Politsei- ja Piirivalveameti tegevusvaldkonnast. Õpetajaraamatut koostades on järgitud õppijakesksust õppes.

Kadi Luht-Kallas
2020

Õpetajaraamat on koostatud õpet korraldavatele spetsialistidele seatud eesmärkide mõistmiseks ning tundide planeerimiseks. Kursuses on lähtutud Päästeameti ja Siseministeeriumi strateegilistest suundadest ning vabatahtliku päästja koolitusprogrammist.

Kadi Luht-Kallas
2020

Õpetajaraamat on koostatud õpet korraldavatele spetsialistidele ainekava eesmärkide mõistmiseks ning tundide planeerimiseks. Kursuse sisustamisel on lähtutud Päästeameti ning Siseministeeriumi strateegilistest suundadest ja vabatahtliku päästja koolitusprogrammist.

Helle Koitla, Indrek Saar
2022

Sisekaitseakadeemia finantskolledži õppejõudude kirjutatud tollinduse eriala kõrgkooliõpik annab ülevaate tolliprotseduuridest, nende eesmärkidest ja omavahelistest seostest.

Helle Koitla on Sisekaitseakadeemia finantskolledži nooremlektor ja õpetab tolliga seotud ainekursuseid. Tema õpetamis- ja uurimishuvid on seotud peamiselt tollitoimingutega, sh tolliprotseduuridega.

Annika Lall
2019

Õpikus käsitletakse erialakirjandusele tuginedes tulekahjuekspertiisiks vajaliku uurimis- ja tutvumismaterjali mõistet, selle kogumist ekspertiisi ettevalmistamisel, ekspertiisimaterjali kogumist sündmuskoha vaatlusel, tulekahjuekspertiisi määramist ning uurija toiminguid ekspertiisimääruse täitmisel.

Õpiku lisas nr 1 antakse ülevaade küsimustest, mis on seotud tulekahjude uurimisega. Lisas nr 2 on ära toodud ekspertiisimääruse vorm.

Mari Tikan, Tagne Tähe, Maret Rannala, Riina Kroonberg, Tarmo Terep, Alar Valge
2023

Tuleohutuse seaduse kommenteeritud väljaandes leiavad käsitlemist tuleohutuse seaduse sätted koos viimaste, 2023. aastal jõustunud ja kehtivate muudatustega.

Väljaande eesmärk on tagada parem õigusselgus seaduses sätestatud kohustuste mõistmiseks ja järgimiseks, selgitada tuleohutusnõuete rikkumise korral riikliku järelevalve olemust ja vastutust ning aidata kaasa seaduse paremale rakendamisele.

Alar Valge, Kadi Luht, Helmo Käerdi, Feliks Angelstok
2017

Tuleohutusülevaatuste subjektide valiku metoodika on abiks efektiivse riskipõhise tuleohutusjärelevalve planeerimisel, mis võimaldab seda teha faktide põhjal ja pikaajaliselt. Tulekahjudega seotud andmete analüüs aitab kaasa hoonetulekahjude, eluhoonete tulekahjude ja tulekahjudes hukkunute arvu vähendamisele. Metoodikat käsitletakse ka päästekolledži tuleohutuse mooduli õppeainetes.

 

Indrek Saar
2019

Uuringus hinnati tuletõrje sprinklersüsteemide sotsiaalset tasuvust Eesti mitteeluhoonetes. Metoodiliselt rakendati traditsioonilist kulu-tulu analüüsi, sisendandmeid koguti nii kirjandusest, analüüsiraportitest, Päästeameti tulekahjude andmestikust kui ka küsitlusega ehitusettevõtjatelt. Analüüsitulemused näitasid, et perioodi 2008–2017. a andmete põhjal on sprinklerite kasutamine mitteeluhoonetes majanduslikult efektiivne ehk sellest saadavad sotsiaalsed tulud ületavad sotsiaalseid kulusid.

Oksana Belova-Dalton
2023

Käesolevas töös analüüsitakse uue meedia ja interneti mõju nii terroristide tegevusrepertuaarile kui ka terrorismivastastele meetmetele.

Diana Marnot
2022

Eestis plaanitakse aasta-aastalt suurendada vabatahtlike arvu, kes kõrvuti riigiasutustega pakuvad elanikele korrakaitse- ja päästeteenuseid. Ühest küljest on riiklik eesmärk kaasata Eesti elanikkonda aina enam ühist turvalisust tagavatesse tegevustesse, teisest küljest on tõdetud, et nii Politsei- ja Piirivalveametit kui ka Päästeametit ootavad tulevikus personalipuudusest tulenevad probleemid. Analüüsis keskendutakse abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ja vabatahtlikele merepäästjatele ning nende praeguste tegevuste kitsaskohtadele.

Diana Marnot
2022

2022. aasta 22. veebruaril korraldas Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut ingliskeelse veebiseminari Valgevene piirikriisi õppetundidest. Üritusel anti ülevaade ja jagati kogemusi 2021. aasta probleemidest Läti, Leedu ja Poola piiril, kuhu Valgevene suunas massiliselt eri riikidest pärit põgenikke. Esinesid Tarmo Kohv, Ringo Ringvee, Stanislavs Makarevičs, Saulius Nekraševičius ja Mart Tarmak. Kokkuvõttest saate lugeda nende põhilisi arutelupunkte ja ülevaadet olulisematest õppetundidest.

2021

Raport koosneb kolmest peatükist, milles eesti, läti ja leedu autorid prognoosivad valgevene edasiste arengute mõju Balti riikide turvalisusele ja julgeolekule.

Autorid võtsid aluseks kolm võimalikku stsenaariumit, kuhu suunas võib Valgevene areneda: Valgevene-Venemaa sügavam integratsioon liitriigiks; Aleksandr Lukašenko jätkamine või tema asendamine sarnase riigipeaga; Valgevene pöördumine läände. Raportis hinnati võimalike arengute mõju Balti riikide majandusjulgeolekule, rändele, kuritegevusele ja piirihaldusele.

Jüri Saar, Arnold Sinisalu, Ramon Loik, Erkki Koort, Kaide Tammel, Raul Savimaa
2024

Venemaa Föderatsioon on agressioonisõja tõttu sattunud ka ise muutustusse. Kõik ohud ja võimalused ei ole veel kindlasti realiseerunud, kuid kahtlemata on nendel muutustel mõju üleilmse julgeoleku kontekstile. Mõju ei jaotu siiski ühtlaselt, vaid suurem surve tabab Venemaa naabreid.

Vladimir Sazonov, Aleksandr Gontšarenko
2020

Lühiuuring käsitleb ajaloo õpetamist Eesti vene koolides ja sellega seotud võimalikku sisejulgeolekuprobleemi – Venemaa Föderatsiooni mõjutusi, mis võivad kujundada ajalooõpetajate arusaamu: õpetamist, tõlgendamist jne. Lühiraport käsitleb teemat piiratud ulatusega ja selle eesmärk on varem esitatud faktide kontroll ja avaliku diskussiooni tekitamine.

Tõnu Pärn
2023

Analüüs on sisend loodavale droonitõrje kontseptsioonile, milleks analüüsitakse välisriikide politsei mehitamata õhusõidukite vastase võitluse praktikaid ja kogemusi. Põhiküsimused on, kuidas on eri riigid viimastel aastatel võidelnud mehitamata õhusõidukite väärkasutamise vastu ja milline on hetkeseis. Analüüs keskendub peamiselt Saksamaa ning Suurbritannia- ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi kogemustele, mis puudutavad nii üldist poliitikat ja võrgustikke kui ka praktilisi rakendusi ja projekte.