Uudised

Reedel, 26. märtsil algusega kell 11.00 toimub Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudi algatusel värskelt ilmunud teadustööde virtuaalne infotund.

Tutvustame raportit „Sisekaitse personalireservid ja nende vajadus“ (koostajad Vladimir Sazonov, Diana Marnot, Oksana Belova-Dalton ja Triin Roosve), analüüsi „Ettemakstud kõnekaartide isikustamine: ülevaade maailmatrendidest ning nõude rakendamisega kaasnevatest ootustest ja ohtudest“ (koostaja Jaanika Puusalu) ja analüüsi „Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel“ (koostaja Inge Lindsaar).

Infotund toimub MS Teams’i keskkonnas ja registreeruda saate kuni 23. märtsi õhtupoolikuni (kella 17.00ni) SIIN.

Samalt lehelt leiate ka sündmuse ajakava. Palume kindlasti juba varasemalt veenduda, et teie arvutis MS Teams töötab.

Osalejatele saadame liitumiseks lingi üritusele eelneval päeval e-posti teel. Sündmus salvestatakse ja selle töökeel on eesti keel

Raportis sisekaitse personalireservidest ja nende vajadusest esitatakse võimalusi, kuidas täiendada kriisiolukorras sisejulgeoleku valdkonna personaliressursse, antakse ülevaate olemasolevatest ja võimalikest personalireservidest Eestis ning nende rakendamisvõimalusest sisejulgeoleku valdkonnas. Kuna Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus on olemas tõhus reservväelaste süsteem, siis tehakse raportis ettepanek sarnase süsteemi väljatöötamiseks Siseministeeriumi valitsemisalas. See näeks ette personalireservide süsteemi loomist ja jätkusuutlikkuse tagamiseks perioodiliselt reservistidele õppekogunemiste korraldamist. Autorid jõudsid järeldusele, et riigis on juba olemasolevaid süsteeme ja isikuid, mida ja keda saaks edukalt kasutada sisekaitse personaliressursside suurendamiseks. Küll aga on vaja leida süsteemne lahendus nn topeltmütsistamise probleemile. Selleks soovitavad autorid kaardistada reservistid ja nende tegevusvaldkonnad ning luua ühtne süsteem, mida haldaks näiteks Kaitseressursside Amet.

Ettemakstud kõnekaartide isikustamise analüüs tutvustab SIM-kaartide isikustamise nõudeid rahvusvahelises kontekstis, selgitab isikustamisnõude keskseid argumente ja vastuargumente ning toob välja, mis on suhe SIM-kaardi isikustamise ootuste ja võimaluste vahel. Analüüs juhib tähelepanu, et kõnekaardi isikustamise nõue ei pruugi anda ajastul, kus sideteenuse pakkuja vahendab nii telefoni- kui ka andmesideteenust, täit ülevaadet kõnekaardi kasutaja suhtluse sisust (mis võiks korrakaitses tagada kvalitatiivse muutuse). Kommunikatsiooniviisid on mobiiltelefonide tulekust alates kiiresti muutunud ja uusi võimalusi kasutatakse ka kuritegelikul eesmärgil; ainuüksi kõnekaartide kohalik isikustamine ei too rändlusteenuse, suhtlusrakenduste ja krüpteeritud sõnumite ajastul märkimisväärset edu. Samas võib isikustamise nõue lisada riigile ülesandeid ja muuta elanike ligipääsu teenusele keerulisemaks.

Piirikontrolli taaskehtestamise analüüsist selgub, et Euroopa Liidu sisepiiridel oli piirikontrolli ajutine taaskehtestamine COVID-19 ootamatu, laialdase ja piirideta leviku tõttu aktuaalne juba 2020.a kevadel. Käesoleva aasta kevad ei ole toonud oodatud leevendust ja nii on mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid kasutanud võimalust jätkata sisepiiridel piirikontrolli teostamist. Analüüs annab ülevaate piirikontrolli taastamise õiguslikest alustest Euroopa Liidus ning käsitleb Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Läti, Leedu, Saksamaa ja Itaalia kogemust sisepiiril piirikontrolli taastamisel. Kesksel kohal on ressursside kasutamine ja erinevate piirikontrolli toimingute teostamise otstarbekuse küsimused. Väljatoodud soovitused annavad ehk mõtteainet edasiste tegevuste kavandamiseks.